Lursslilled

Lursslilled (Cimicifuga) moodustavad kuni 18 liigist koosneva perekonna. Euroopas kasvab looduses ja aedades harva leiduv haisev lursslill (C. foetida), mis on varajase õitsemisega. Dauuria lursslill (C. dahurica) on pärit Ida-Aasiast ning liik on kahekojaline, st. emas- ja isasõied asuvad eri taimedel ning isasõied on ilusamad. Jaapani lursslill (C. japonica) tähkõisikud on pikad ning haruharva õisikuvarrest harunenud, õitseb augustis ja septembris. Kobar-lursslill (C. racemosa) õied on veidi kaarduvad, ebameeldiva lõhnaga ning taim koos õitega kõrgub kuni paari meetri kõrguseks. Apalatši lursslill (C. rubifolia) on Euroopa aedades peale kobar-lursslille samuti üks armastatumaid, just oma efektsete õisikute tõttu. Liht-lursslill (C. simplex) pärineb Kamtšatkalt, õisikud on kuni 40 cm pikkused ja kreemjasvalget värvi. Aretatud on mitmeid sorte, mis erinevad just oma kasvukõrguse poolest. Igatahes on lursslilled väga omanäolised püsikud, kes võiks leida oma koha aia varjulistemas kohtades. Kasvukoht: kasvuks eelistavad poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta ning hea drenaažiga niiskemat viljakat mullapinda.