Magunad
Magunad (Papaver) ehk teise nimega moonid on rohttaimede perekond, mis kuulub magunaliste sugukonda. Perekonda kuulub ühe-, kahe- ja mitmeaastast külmakindlat liiki. Eestis leidub selliseid liike nagu uni- ehk ka aedmagun (P. somniferum), kukemagun (P. rhoeas) ja idamagun (P. orientale), neid kolme kasvatakse ilutaimena, kahte esimest üheaastasena ning viimast püsikuna. Umbrohuna on esindatud ka põldmagun (P. dubium) ning Lääne-Eestis esineb hajusalt veel liivmagunat (P. argemone). Siiski leidub veel liike, mida tasub kindlasti aias kasvatada nende rõõmsate ja lummavate õite pärast. Üheks silmapaistvaks liigiks on tellispunane magun (P. lateritium), mis moodustab koos õievartega kuni 40 cm kõrguse puhma. Õied on kuni 6 cm läbimõõduga, kausja kujuga ning telliskivi või aprikoosi tooni. Liigist aretatud silmapaistev sort on nt. 'Fireball', mis õitseb kirkalt punast värvi täidisõitega. Kasvukoha valikul tasub jätte taimele palju ruumi, kuna tema juured on üsna levimisaltid ja niiviisi võib ta kõrval kasvavad taimed välja tõrjuda. Teine liik on siberi magun (P. nudicaule), mida enamasti kasvatakse kaheaastase taimena, kasvab kuni 40 cm kõrguseks, laius jääb oluliselt vaiksemaks. Maist, vahel isegi külmadeni õitseb kausjate ja lõhnavate õitega, mille värvispekter ulatub valgest ja kollasest kuni punaste toonideni välja. Kasvukoht: Magunad eelistab kõik päikselist kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket viljakat mullapinda.
