Pajud

Paju (Salix) on oma nime saanud keldi keelest -sal osaundab sõna 'lähedal' ja -lis viitab sõnale 'vesi'. Esineb nii kääbuspõõsaid, põõsaid kui ka puid. Õitsevad enamjaolt enne lehtimist või koos. Eesti metsades, raiesmikel ning põldude ääres kasvab nt. raagremmelgas (S.caprea), kuid aiandusliku huvi pole liik pakkunud. Näiteks on Terveservaline paju (Salix integra) on 2.5 m kõrguseks kasvav kena liik, vastakute lehtedega ja kevadel õitsvate punaste urvadega. Väga dekoratiivne sort temast on 'Hakuro Nishiki', tema lehed on valgekirjud ning õigenoored lehed roosakad. Punapaju (S.purpurea) kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks. Tema pikad, sirged ja sitked oksad on korvipunujate lemmik, samuti sobib ta heki rajamiseks. Väiksemasse aeda pigem soovitaksin kompaktset sorti nagu 'Nana', mis kasvab kuni meetri pikkuseks, on õitsemise ajal ilus ning lisaks talub väga hästi ka lõikamist. Liivpaju (S.repens) on puhta liigina haruldane ning Eestis on ta arvatud II kaitsekategooriasse. Aretatud sordina on paljude aedades kasvamas nt. kompaktse kasvu ja hõbedase lehestikuga 'Nitida'Kasvukoht: Pajud eelistavad valgusküllast kasvukohta ja niiskemat ning viljakamat liivasavist mullapinda.