Leedrid
Leedrite (Sambucus) perekonda, millesse kuuluvad madalad puud, põõsad ja rohttaimed, on nagu salapärane muinasjutt aias. Üks tuntumaid esindajaid meie aedades on must leeder (Sambucus nigra), mida tuntakse ka euroopa leedrina. Soodsates kasvutingimustes võib see imekaunis taim sirguda kuni 4 meetri kõrguseks laiaks põõsaks või väikeseks puuks. Kuigi mandril kasvades võib must leeder olla veidi tundlik külmade suhtes, siis saartel ja läänerannikul kasvab ta üsna rõõmsalt meie kliimas. Külmakindlama variandina paistab silma lõhislehine sort 'Laciniata', mida võib julgelt kasvatada ka mandril. Musta leedri kaunid lehed on pikliku munaja kujuga, tumerohelised ning õied lumivalged kuni kollakasvalged, levitades õrna lõhna ümberringi. Need iludused kogunevad lamedatesse õisikutesse, luues aias õrnust ja kaunist õhkkonda. Luuviljad, mis on sinakasmustad ja söödavad, lisavad sügisel aiale värviküllust ja elavust, ainult juhul kui linnud neid nahka ei ole jõudnud pista. Kiire kasvuga must leeder vajab aeg-ajalt tugevat kärpimist, just eriti kännuvõsu osas, sest siis ärgitab see taime õitsema heldelt ja rikkalikult. Punane leeder (Sambucus racemosa) on mustast leedrist külmakindlam ning Eestis on see isegi metsistunud lindude abil. Punase leedri marjad on erksa oranžpunase värviga, kuid tuleb meeles pidada, et luuviljade sees olevad seemned on toksilised ning neid ei tohi süüa. Kanada leeder (Sambucus canadensis) on veel üks külmakindel valik aeda, madalama kõrgusega kui must leeder ning õitseb ligikaudu kuu aega hiljem. Tema suured ebasarikates paiknevad punased kuni mustjapunased viljad on samuti söödavad. Kasvukoht: nii punane kui ka kanada leeder eelistavad heaks kasvuks poolvarjulist kasvukohta ning niiskemat mulda, mis ei oleks leeliseline. Must leeder armastab päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket viljakat mulda.
