Leedrid
Leedrite (Sambucus) perekonda kuulub madalaid puid, põõsaid ja ka rohttaimi. Meil on rohkem tuntud nt. must leeder (S. nigra), mida kutsutakse ka euroopa leedriks. Soodsates kasvutingimuste korral sirgub umbes 4m kõrguseks ning sama laiaks põõsaks või väikseks puuks. Liik ei ole mandril kasvades päris külmakindel, saartel ja läänerannikul talub meie kliimat paremini, mandril kasvades külmuvad üsna tihti tipmised võrsed, kõige külmakindlam näib olevat lõhislehine sort 'Laciniata', mida võiks mandril kasvatada. Lehed on piklikud munaja kujuga ja tumerohelist värvi, õied on valged kuni kollakasvalged, lõhnavad ning paiknevad lamedates õisikutes. Luuviljad on sinakasmustad ja söödavad. Must leeder kasvab kiiresti, seepärast tasub tugevalt kärpida kännuvõsu, lisaks õitseb rikkalikult. Punane leeder (S. racemosa) on külmakindlam kui must leeder, Eestis on suutnud liik metsistuda lindude abil. Punase leedri marjad on oranžpunased (luuviljade sees olevad seemned on toksilised, neid ei tohi süüa). Sortidest võiks kasvatada aias nt. 'Goldenlocks'i, mis kasvab kuni 80 cm kõrguseks ümaraks põõsaks ning on kauni kuldkollase tugevalt lõhestunud lehestikuga. Kanada leeder (S. canadensis) on külmakindel, madalma kõrgusega kui must leeder ning õitse kuuaega hiljem. Õied paiknevad suurtes, kuni 30 cm läbimõõduga ebasarikates. Viljad on punased kuni mustjapunased ning söödavad. Kasvukoht: nii punane- kui ka kanada leeder eelistavad kasvuks poolvarjulist kasvukohta ning niiskemat mulda, mis ei oleks leeliseline. Must leeder eelistab kasvuks päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket viljakat mullapinda.
