Viinapuud

Viinapuu (Vitis) koosseisu kuulub umbes 70 liiki. Kõige levinum on harilik viinapuu (Vitis vinifera), mis on iidne kultuurtaim ning millest aretatakse uus ja uusi sorte. Viinapuude kasvatamine on mitmekülgne ja tasuv, olles väärtuslik nii toidulaua rikastamiseks kui ka aiakujunduses. Dekoratiivtaimena sobib seinte, lehtlate ja tarade katmiseks, pakkudes suvist varju ning sügisel erksaid värvitoone. Peamiselt kasvatatakse viinapuid nende marjade tõttu, milleks on enamasti mahlane, ümar või munakujuline mari, mida nimetatakse viinamarjaks. Viinamarja värv sõltub suuresti liigist ja sordist ning võib varieeruda kollasest ja rohelisest kuni roosa, tumesinise, lilla või mustani, sisaldades rohkelt suhkruid, happeid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja antioksüdante, mis teevad neist tervisliku ning toitainerikka vilja. Viinapuu tuleb kindlasti siduda toele, et tagada korralik kasv ja viljade areng. Talvel või varakevadel tuleb kindlasti lõigata vanad ja liigsed võrsed tagasi, et stimuleerida uute viljakandvate võrsete teket. Kevadel ja suvel on soovitatav kasutada kaaliumi- ja fosforirikast väetist, et soodustada viljumist ning taime üldist tervist. Külmemates piirkondades vajavad noored viinapuud talveks katet. Kasvukoht: vajab päikselist ja sooja kasvukohta ning hea drenaažiga viljakat mulda, mis on kergelt happeline või neutraalne. Teine levinum ronitaim meil on harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia var.murorum), mis kuulub viinapuuliste sugukonda (Vitaceae). Tegemist on populaarse aiataimega, mida hinnatakse eelkõige selle vastupidavuse, kiire kasvu, dekoratiivse lehestiku ja sügisese särava värvuse tõttu. Lehed on kevadel ja suvel tumerohelised ning sügisel muutuvad intensiivselt punaseks või purpurpunaseks. Õitseb kevadel väikeste ja suhteliselt märkamatute õitega, milles arenevad sügiseks ümarad sinakad või mustjad, inimestele mürgised marjad. Kasvukoht: väga kohanemisvõimeline taim, kasvab nii päikeselises kui ka varjulisemas kohas, eelistab küll parasniiskeid ja hästi vett läbilaskvaid muldi, kuid suudab kasvada ka kehvemates tingimustes.