Tammed
Tammede (Quercus) perekond on suur, selles on ligikaudu 400 liiki. Eestis kasvab pärismaisena harilik tamm (Q. robur), mis on ühekojaline puu, õied avanevad koos lehtedega, rippuvad urvad on isasõied ning emasõied paiknevad kuni 3 kaupa ülemiste lehtede alusel. Kuna puu on tuultolmleja, siis vajab edukaks viljastumiseks head kuiva, sooja ning nõrga tuulega ilma. Viljaks on tammel tõrud, mis küpsevad septembris ja oktoobriks pruuniks. Harilikul tammel on arvukalt huvitavaid sorte, mis on erineva kasvukõrgusega ning lehe kuju- ja värviga. Ilupuuna ning ka metsakultuurina kasvatatakse punast tamme (Q. rubra), mille lehed sarnanevad veidi vahtralehtedega, lehed on punetava jumega ning leherood lausa tumepunased. Sügisel värvu punane tamm kuldkollastesse ja punastesse toonidesse. Tõrud valmivad nt. puul kaks aastat. Püramiidtamm, mis on väga külmakindel (Q. r. f. fastigata) kasvab suureks kitsa võraga puuks. Sarlakpunane tamm (Q. coccinea) sarnaneb ning on sama vastupidav kui on punane tamm, kuid tema lehtede värvus on rohkem intensiivsem viimasest. Kivitamm (Q. petraea) on samasugune vägev puu kui on meie harilik tamm, kuid tema võra on veidi kitsam ning lehtib ka hiljem, tõrud on väiksemad ning kinnituvad otse oksale. Sügisel on kivitamme lehed kollakaspruunid. Tammed on vägevad, esinduslikud ning äärmiselt pikaealised puud, mille seast leidub kompaktsema kasvu- ja lehevärviga sorte. Kasvukoht: kasvuks eelistavad tammed päikselist kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket mullapinda, nt. sobib täiesti tavaline aiamuld.
