Aktiniidiad
Aktiniidiat (Actinidia) kutsutakse ka põhjamaiseks kiiviks. Meil on levinud roosalaiuguliste lehtedega südajas aktiniidia (Aktinidia kolomikta), kuid kindasti tasub proovida ka teravhambalist aktiniidiat (Actinidia arguta). Mõlemate liikide ristandid head marjakultuurid. Südajas aktiniidia isastaimede õied on suuremad kui emastaimedel, lehestik värvub valgusküllases kohas roosa-valgekirjuks, kuid emastaimede lehestik on tagasihoidlikult rohelist värvi. Viljumiseks tuleb istutada nii isas- kui ka emastaim kõrvuti. Küpsenud ja söödavad viljad on silinderjad, rohelist värvi, aromaatsed ja maheda maitsega ning suure C-vitamiini sisaldusega. Saaki hakkab andma kuskil 3-4 aasta pärast peale istutamist. Tuntumad sordid on nt. 'Dr. Szymanowskaja', Ukrainas aretatud emastaime sort 'Sentjabrskaja', mille lehed on sama kirevad kui isastaimel ning Venemaal aretatud magusamate marjadega sort 'Vinogradnaja'. Teravhambuline aktiniidia (Actinidia arguta) on tugevakasvuline aktiniidia liik. Lehed on laielliptilised, saaja servaäärega, pikad, altpoolt hallikad, pealt tumerohelised ja läikivad. Aianduses kasvatatakse teda põhiliselt suurte ja maitsvate viljade tõttu. Ka temast on aretatud hulk sorte, kõige tuntum on viljakas sort 'Ananasnaja'. Tiheda ja kauni lehestiku poolest sobivad aktiniidiad hästi kaunistama lehtlaid või maja seinu, kõige paremini sobib ida- või läänesein, kuna lõunapoolses osas kannab taim vähe saaki ning lehestik võib liigse kuumuse käes kannatada. Kasvukoht: Kasvuks eelistab aktiniidia pisut happelist, kergelt viljakat ning hea drenaažiga parasniisket mullapinda. Kuival ajal tuleb taimi kindlasti kasta. Sügisel tuleks teostada lõikus ning talvel katta noored istikud talvise pakase eest, kusagil 3-4 aasta pärast on taimed talvekindlamad ning saavad ise juba hakkama.
