Roosid

Roosid (Rosa) kuuluvad roosiõieliste sugukonda ning on kibuvitsaliste alamsugukonna kibuvitsade perekonna kultuurteisendid ja sordid. Perekonda kuulub enamasti suvehaljad põõsad, mis on vormilt püstised, roomavad või ronivad. Teehübriidroos (TH) vajab talveks tatmist, õitseb korduvalt täidisõitega. Floribündroos (F) on dekoratiivne peenraroos, mis õitseb korduvalt ja rikkalikult täidisõitega. Tuntum sort on nt. 'Aspirin'. Polüant -ja patioroosid (POL/P) on väikseõieliste kobarrooside rühm, mis talvituvad meil üsna hästi. Pinnakatteroosid (POD) on roomavate võrsetega vastupidavad põõsasroosid. Tuntumad sordid on nt. 'Pink The Fairy' ja 'Rote The Fairy'. Põõsasroosid (S) on tiheda ja tugeva kasvuga, moodustavad kena põõsa, samuti sobivad ka hekiks. Äärmiselt kaunis põõsasroos on kirjude õitega 'Variegata di Bologna'. Pargiroosid on kõrgekasvulised, vastupidavad ning talvekindlad. Eestis esineb kurdlehise kibuvitsa (R. rugosa), valge roosi (R. alba) ning näärmelehise kibuvitsa sorte. Roniroosid ehk väänroosid on pikkade väätjate võrsetega, mis vajvad toestust. Rühma kuuluvad peamiselt ramblerroosid, suureõielised vääroosid ja Kordesi roosid. Kasvukoht: roosid eelistavad kasvuks päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket viljakat ja toitainerikast liivast ning lubjarikast mullapinda. 

Täpsusta otsingut