Nelgid
Nelke (Dianthus) leidub maailmas umbes 300 liiki. Habenelk (D. barbatus) moodustab efektseid kooslusi nt. rooside ja püsikutega. Õied on enamasti kahe- või mitmevärvilised ning kroonlehed hambuliste tippudega. Pardnelk (D. courtosii) on habe- ja aasnelgi ristand. Õied on suuremad, kroonelehd on tipust hambulised, kuid mitte nii lõhestunud kui aasnelgil. Aasnelk (D. superbus) moodustab 30-60 cm kõrguseid puhmikuid, õied on üsna suured, lõhnavad, helepunast- või sinist värvi, harva ka valged. Teda leidub harva, kindlasti tasuks rohkem kasvatada. Nurmnelk (D. deltoides) kasvavab looduslikult aaasadel ja teepervedel. Moodustab tiheda rohelise vaiba, mille puhmast ulatuvad välja kuni 15 cm kõrgused õievarred, mis kannavad juuni-juulis hele- või purpurpunaseid õisi. Tema tuntumad sordid on nt- valgeõieline 'Alba' ja tumepunaste õitega 'Brilliant'. Nõmmnelk (D. arenarius) on Eestis III kategooria kaitsealunetaim, Kesk-Euroopas on ta tavaline kiviktaimla- ja nõmmeaiataim ning teda tuuaksegi meile sealt. Sulgnelk (D. plumarius) on õiterohke ja tugevalõhnaline ning varred roomavad mööda maad. Tema armsad sordid on nt. täidisõieline 'Altrosa', valgete õitega 'Diamant' või tumepunaste õitega 'Heidi'. Jäänelk (D. glacialis) sobib hästi kollektsionääridele. Kasvult on väga madal, 5-10 cm kõrgune, kasvab hästi moreenmullas. Õitseb juunis helepunast värvi õitega. Hall nelk (D. gratianopolitanus) on üks soositumaid ning mitmete kaunite sortidega. Kasvab hästi lubjarikkas, lahjas ja hea drenaažiga moreen- või liivmullas. Õied on üsna suured ja lõhnavad, hele- või tumepunast tooni, moodustab hallikas-rohelise lehestikuga vaiba, mis maitseb hästi ka jänestele. Mainimist väärt sordid on nt. Norrast pärit purpurpunaste õitega 'Purpurstjernan', puhasvalgete pooltäidisõitega 'Orchid' ning punaste pooltäidisõitega 'Bombardier'. Kindlasti tasuks kasvtada ka metsnelki (D. sylvestris), mis on väga leplik ja külmakindel. Õied on suured, roosat värvi ning kroonlehed altpoolt kollakas-rohelist tooni.
