Maranad
Maranaid (Potentilla) on nii ühe kui ka mitmeaastaseid rohttaimi või poolpõõsaid. Püsilillena ei ole nad eriti aedades levinud, kuid nende suures perekonnas leidub kauneid liike, mida võiks kindlasti kasvatada kiviktaimlas, püsikupeenras või pinnakattetaimena. Veripunane maran (P. atrosanguinea) on üks tuntumaid Himaalajast pärit suurekasvulisi maraneid, mis sobib püsilillepeenrasse. Vana ja tuntud sort on nt. erepunaste õitega 'Gibson´s Scarlet'. Veripunased maranad sobivad hästi kokku mailaste, nelkide ja ilukõrrelistega. Teine levinuim kõrge kasvu- ja punaste vartega maran on nepaali maran (P. nepalensis). Tema populaarseim sort on kirsipunaste õitega 'Miss Wilmott'. Marana (Bicolor) rühma kuuluvad Himaalajast pärit veripunase -, nepaali -ja hõbelehise marana hübriididest aretatud sordid. Kaunid sordid on nt. erkkollaste täidisõitega 'Yellow Queen' ja erkpunaste täidisõitega 'Volcan'. Himaalajast pärit liigid ja nende sordid vajavad kindlasti hea drenaažiga pinnast ja päikselist kasvukohta. Püstmaran (P. recta) on meile levinud sissetoodud heinaseemnetega, teda võib kohata niitudel ja põldudel. Taim üleni karvane, püstiste ja tugevate vartega, mille tipus kroonivad kollased õied. Mainimist väärt sort on 'Warrens', mis sobib oma suuremate kollast värvi õitega ilusti teiste püsilillede sekka. Madalakasvulistest maranatest võiks kasvatada kiviktaimlas hõbemaranat (P. argentea), kes püsib roheline ka siis, kui teised taimed on ammu janusse surnud. Sobilikud naabrid on talle nt. mailased ja kõrrelised. Mägimaran (P. crantzii) on eelmisest liigist kõrgem ja erkkollast värvi õitega, kasvab looduslikult Soomes ja Eestis ning sobib samuti pinnakattetaimeks. Tedremaran (P. erecta) on looduses hõreda välimusega, kuid aias kasvades on taim hoopis lopsakam. Erkkollased õied on kaunis kontrastis tumerohelise lehepuhmikuga. Roomav maran (P. reptans) on roomavate võrsetega pinnakattetaim, mis sobib ideaalselt rasketele, päikselistele või varjulistele kasvukohtadele.
