Kummelid

Neitsikummel (Tanacetum) ehk soolikarohi on taimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 188 liiki. Eestis on külmakindlad püsikud. Harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) kasvab põllu- ja teeservades, inimasutuste läheduses. Vanasti kasutati teda ravimtaimena, kasvab tugeva puhmikuna ning õitseb juulist-septembrini kollast värvi lamedate korvõisikutega. Roosa neitsikummel (Tanacetum coccineum) ehk varasemat ka roosa püreeter on püstise kasvuga, altpoolt puitunud vartega puhmik on härjasilmade järel samuti üks armastatuim liik nii püsiku peenars kui lõikelillena. Lehed on sulgjad ja hõõrudes eritavad tugevat lõhna. Enamasti kasvatatakse aedades sorte, mille õied on kas liht- või täidisõielised ning õitevärvus varieerub valgest kuni punaste toonideni. Täidisõielised sordid on nt. veinpunaste õitega 'Alfred' ja roosa õievärviga 'Queen Mary' ning lihtõielised sordid on nt. punase õievärviga 'Robinson Red' ning roosaõieline 'Robinson Pink'. Kasvukoht: Neitsikummel eelistab kasvuks päikselist kasvukohta ning hea drenaažiga viljakat ja huumusrikast liivast mullapinda. Palsam-neitsikummel (Tanacetum balsamita) on samuti vanaaegne ravimtaim, kuid aedades täiesti kadunud, kuigi sobib hästi nii ürdiaeda kui ka püsikute seltsi. Korvõisikutes esineb valgeid keel- ja kollaseid putkõisi. Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) on lähedane sugulane roosa neitsikummeliga. Liik on meeldiva lõhnaga ning karikakaraõit meenutavate õitega 30-90 cm kõrgune püsik. Õitseb juulist-septembrini. Tema tuntud sordid on nt. kollaselehine 'Aurerum', kollast värvi täidisõitega 'Butterball' ning valgete täidisõitega 'Madonna'.