Toompihlakad

Toompihlakad (Amelanchier) on kaunid pea aasta ringi, talvel on nähtav nende õhuline võra, mis koosneb nõtketest okstest, kevadel alustavad nad õitsemist suhteliselt varakult väikeste valgete kuni roosat tooni õitega, mis on koondunud tipmistesse kobaratesse ning lehed olenevalt liigist ning sordist on erineva varjundiga rohelised, sageli on noored lehed ka vasepunased või viltjaskarvased. Suvel püüavad tähelepanu toompihlakate viljad, mis kesksuvest hakkavad jumet võtma, viljad võivad olla erinevat värvi, see sõltub nii sordist kui viljade küpsusastmest. Sügisel värvuvad toompihlakate lehed kollastesse ja punastesse toonidesse. Aianduses on tuntum Lamarcki toompihlakas (A. lamarckii), mis kasvab kuni 4m kõrguseks püstise kujuga põõsaks, seda kaunist ja külmakindlat toompihlakat võib istutada rühmiti või ka vabakujuliseks hekiks. Lepalehine toompihlakas (A. alnifolia) kasvab kuni 6m kõrguseks põõsaks, mis annab juurevõsu. Lehed sarnanevad lepa omadega, õied on kreemvalged, meeldiva lõhnaga ning paiknevad 15 kaupa püstistes kobarates. Viljad on tumedad, purpurjad ja maitsvad. Tähk-toompihlakas (A.spicta) on täiesti talvekindel liik ning Eestis kõige levinum toompihlakas meil, kohati esineb tihedaid kolooniaid tänu rohkele võsumisele. Õied on valged ning paiknevad tihedates püstistes kobarates, liik viljub ka üksikpõõsana, mustjad marjad on söödavad kuid mitte eriti maitsvad. Kasvukoht: toompihlakad on küllatki vähenõudlikud, kõige paremini edenevad nad päikselises kasvukohas ning parasniiskes viljakas mullapinnas.