Lumimarjad

Lumimarjade perekonda kuulub umbes 15 liiki. Sagedamini võib kohata nt. parkides hariliku lumimarja, mis on enamasti metsistunud olekuga, kuna liik annab ohtralt juurevõsu. Sügisel ja talvel kaunistavad kuni 2m kõrguseid põõsaid valged ümarad luuviljad. Harilik lumimari on äärmiselt vähenõudlik. Hollandi lumimari (S. doorenbosii) on (S. albus var. laevitigatus x S. chenaultii) vaheline hübriid. Lehed on veidi ovaalsema kujuga, tumerohelised ning altpoolt heledamad, marjad on valged, kuid mõningase roosa jumega. Aretatud on hulk sorte, mis on kompaktsema kasvuga, väheldasema juurvõsu arvuga ning erineva värvi luuviljadega. Üheks silmatorkavaks sordiks peetakse 'Magic Berry´t', mis kasvab kuni meetri kõrguseks ning moodustab ohtralt roosakaslillaid marju. Chenault lumimari (S. x chenaultii) on (S. microphyllus x S. orbiculatus) vaheline hübriid, mille kõrgus jääb enamasti meetri. Põõsas on kaarjate okstega ning enamasti roosat värvi viljadega. Aretatud on samuti hulk sorte, mis on veelgi madalama kasvuga ning sobivad hästi pinnakattetaimeks. Kasvutingimuste suhtes on lumimarjad vähenõudlikud.